Appi!?

Appi, sõbrad! (On siin üldse kedagi?)

Kust leida Charles Eamese poolt loodud ning DSW nimetuse alla (kui nüüd kõigest õigesti aru olen saanud..) kuuluvaid LASTETOA lauda ja toole, EESTIS?

Pole kusagil, noh.. Andke palun hüva nõu, kui kusagil neid müügil näinud olete siinmail!

Panen tagaotsitavatest pildi ka..

Jään nüüd näpud ristis lootma, ehk saan siitmailt, teie käest, hüva nõu! 

Heureka! Toidukaupluste e-poed

Mõtlesin täna pajatada veidi toidukaupluste e-poodidest. Ma ei mäleta täpselt enam, millal või mis põhjustel oma esimese tellimuse e-toidupoest tegin, aga mäletan, et see oli e-Maximas tehtud ost. Olin jumala sillas, et oh kui mugav värk! Kuller toob koju kätte ära kõik vajaliku ja no basically need mu esmased mõtted seoses e-toidukas shoppamisega olidki. 

Kui aga linnast välja kolisin ning ühe pisisuslikuga igapäevaselt kodus hakkasin olema ja kõiki oma tegevusi ja käimisi suuremal või vähemal määral siiski tema järgi planeerima hakkasin ning ühel ilusal sügispäeval üht kihlveo kaotusdineed pidin korraldama, leidsin, et lihtsam on kogu dineeks vajaminev kraam tellida ära e-poest. Kasutasin taaskord e-Maximat. Enne jõule avastasin end jälle mõttelt (pärast üht närvesöövat poeskäiku), et oma jõululaua toidud kavatsen ka tellida e-poest! Kasutasin tol hetkel selleks Selverit, vist. Kui ma ei eksi. Või oli Coop? Ka aastavahetuse toidud said ostetud via Internet, sedapuhku Prismast. Ja no, MUGAV! Ma ütlen, MUGAV! Ja soodsam, kui ise poes kohapeal käimine. Igasugused emotsiooni ajel tehtud ostud jäävad ära ning ostukorvi rändab ainult reaalselt vajalik. Lisaks ei unune ka midagi ostmata, sest ostud saab teha kasvõi läpakaga külmkapi või kuivainete kapi/sahtli ees istudes ning kõike puuduolevat "korvi" ladudes.

Ma usun, et paljud teist mõtlevad kindlasti, et noneh, avastas Antarktika just.. Räägib e-toidupoodidest, nagu "me kõik" juba seal ei shoppaks.. Ma jah, ei tea, kuidas teiega, aga ma tõepoolest avastasin e-toidupoed enda jaoks jäädavalt sel sügisel (kuigi esimese tellimuse olin teinud kuid ja kuid enne seda). Pärast seda olengi e-kaupluseid kasutanud kõige rohkem just enne suuremaid pühi, et ei peaks ise rahvamassi sisse tunglema minema ning nüüd, sellest kuust alates, püüan toidukaupluste e-poes teha kuu alguses ära ka kõik üheks kuuks vajamineva söögikraami ostud, et nõnda toidule kuluvatele eurodele natuke piiri peale panna.

Sellest viimasest räägin nüüd ka lähemalt. Ühesõnaga avastasin end jah selle kuu alguses ideelt, mis oleks, kui prooviks nõnda, et teen kuu alguses megagiga tellimuse kusagilt toidu e-poest ning prooviks tellitava kraamiga kuu aega kenasti hakkama saada. Arutasin seda natuke ka oma Elukaaslasega ning ta oli alguses üsna skeptiline mu idee osas, arvas, et vaevalt see miskit aitab. Ma küll kuu jooksul arvet pole pidanud meie poeskäimiste üle, AGA võin öelda, et reaalselt TOIDUKRAAMI olen ma selle kuu jooksul juurde käinud poes ostmas vaid ühe korra ja sedagi alles möödunud neljapäeval. Jah, otseloomulikult, oleme "kuluartikleid" küll juurde ostnud, nagu nt a la piim, hapukoor, jogurtid, muna jmt. Poes oleme käinud ka lugematu arv kordi sel kuul, aga sealt ostmas kõike muud peale toidu. Ehk siis snäkke, juua (tarbime praktiliselt ainult pudelivett) jmt pisikraami. Kõik soojad toidukorrad olen aga teinud sel kuul vaid nendest asjadest, mis kuu algul e-toidupoest ostetud sai. Ja see kuu algul tehtud suur ost sisaldas endas ka majapidamis- ja hügieenitarbeid, lisaks toidule. Ka nendest on kuu aega jagunud. Juurde olen vaid ostnud nüüdseks kaks korda majapidamispaberit. Ühesõnaga, mulle tundub, ma arvan, et minu idee on päris hästi toiminud. Järgmine kuu proovin samamoodi, ent püüan hakata ka meie muid poeskäimisi üles kirjutama, et näeks, kuhu ja kui palju kuu jooksul sellisele esmatarbekraamile raha kulub. Selle kohapealt, aga, et kõik toidukraam on kuu läbi kodus kogu aeg olemas olnud, pean ma jälle ütlema - MUGAV! Küll on hea teha sügavkülma uks lahti ning vaadata sealt välja, millest täna süüa teha. Seal on sel kuul leidunud hakkliha, sealiha, erinevat kanaliha, kala jmt. Söönud oleme sel kuul mõnusalt mitmekülgselt, rikkalikult ja mis minu jaoks peamine - ma pole pidanud iga uut päeva alustama mõttega, mida täna süüa teha ning mida selleks poest vaja on, sest reaalselt kõik on kogu aeg kodus olemas olnud. Okok, võib-olla olen pidanud käima poest mõnel üksikul korral juurde toomas piima või koort vms, aga laias laastus on kõik olemas olnud.

Niiet ma ei tea, kelle jaoks ma siin Antarktikat avastasin, kelle jaoks aga rääkisin asjalikku juttu. Mina ise olen igaljuhul oma "avastusega" rahul ja kindlasti jään e-toidupoodidele edaspidigi väga truuks. Eelkõige meeldib mulle nende eksistentsi ja kasutamise juures tõesti just see mõte, et igasugu emotsiooniostud jäävad ära (või vähenevad tunduvalt).

Heureka!

Mmm! Kreveti suitsujuustusupp

Shau!

Täna jagan teiega üht mmm, kui head, supiretsepti. Lihtne ja kiire ka takkapihta! Kunagi, kui veel Kadriorus oli Boheemi kohvik, siis seal sain esimest korda elus mekkida kreveti-suitsujuustusuppi. Püha taevas, kui hea see oli! Pärast seda külastust Boheemi see supp mul enam meelest ei ununenudki ning kunagi leidsin internetist ka retsepti, et saaksin seda ise teha.

Olen seda retsepti natuke enda maitse järgi kohandanud, aga igaljuhul, alloleval pildil on näha koostisosad, mida supi valmistamiseks vaja läheb.

Kuidas valmistada?

Pane puljongikuubik keema 600ml veega. Koori samal ajal suitsujuust ning tükelda pisikesteks kuubikuteks (mida väiksemad on, seda kiiremini ja paremini nad puljongis sulavad). Kui puljong on keema läinud, lisa suitsujuustu kuubikud puljongisse ja sega kuniks nad on sulama hakanud. Siis lisa segule jahu ning kohvikoor. Sega nii kaua, (mina segan vispliga, et olla kindel, et jahu ei jää klimpi) kuni juust on täielikult sulanud ja siis lisa krevetid. Lase krevettidel u 5 min supile maitset anda ja serveeri endale meelepärase kaunistusega.

See on reaalselt, 10 minutiga valmiv supp ja ühest kausitäiest saab kõhu tublisti täis.

Kui järgi proovite, andke teada, kuidas maitses!

Kaltsukaupmeheks olemisest

Hei!

Täna mõtlesin rääkida kaltsukaupmeheks olemisest. Ühel ilusal talvepäeval oma garderoobis seistes ning enne kusagile minema hakkamist erinevaid hilpe selga proovides, avastasin end mõttelt, et ma ei kanna julgelt 70-80% enda garderoobis leiduvatest hilpudest (ja ehetest ja käekottidest jm-st). Ikka alati lähevad selga need ühed ja samad "kindlad valikud" ja ülejäänud asjad lihtsalt seisavad.. Nad kas pole enam minu maitse, on jäänud liiga suureks või väikeseks või mingil muul põhjusel lihtsalt enam ei meeldi (või pole kunagi meeldinudki, aga mingil põhjusel on ese siiski soetatud ja lihtsalt kappi seisma jäetud). Otsustasin siis sellistest riietest vaikselt vabanema hakata. Kuigi mul on paljude enda hilpude ja kingade ja käekottide ja rahakottide ja ehetega selline kahtlane emotsionaalne suhe, et kuigi mu ratsionaalne mõtlemine ütleb - ma ei pane seda (enam) iialgi selga/jalga vm, siis ära pole asja ka raatsinud anda. Loll, ma tean.

Tol talvepäeval mõtlesingi aga, et ok, aitab. Kaua ikka klammerduda mammona külge, mida enam tegelikult ei vaja. Tegin siis südame nii külmaks kui võimalik ja hakkasin kastidesse panema kõike, mille kohta suutsin enesele aru anda, et ma pole seda asja juba a la aasta aega kandnud. Tuli suur kogus kõike - üleriideid, pluusisid, pükse, kampsuneid, kleite, ehteid, jalanõusid jms. NB! Tõe huvides olgu ära öeldud, et siiski kindlasti mitte kõik need riided, mida ma tegelikult ei kanna.. Mõtlesin siis, mida nende asjadega teha. Niisama nagu ära anda ei raatsinud. Alguses käis peast läbi mõte, et paneks need Buduaari müüki. See aga tundus liiga suur ettevõtmine. Järgmise ideena tuli pähe panna asjad Facebooki, "Ostan ja müün!" gruppi müüki. Mõeldud-tehtud. Kutsusin sõbranna külla, pildistasime asjad üles, panin need FB-sse müüki.

Etteruttavalt olgu öeldud, seda viga püüan ma uuesti vältida iga hinna eest. See oli õudne, mis seal toimus. Panin riided müüki olematute hindadega. Nt ühe täitsa uue mantli hinnaks lisasin 5€. Soovijaid oli sellele palju, äkki umbes 10 inimest. Üks soovija pakkus mantli eest 10€. Hiljem hüppas aga enne tehingu tegemist alt ära. Kirjutasin siis ükshaaval ülejäänud soovi avaldanutele, et otsustasin mantli hinda tõsta 10€ peale, kuna nägin, et sellele on palju tahtjaid ning mulle oldi valmis juba tasuma ka kõrgemat hinda. Ja no ohsajumal, kus ma siis alles hakkasin saama! Ma olin vist röövel päise päeva ajal. MIS MÕTTES MA JULGESIN HINDA TÕSTA?! JA POSTITASU EI OLEGI 10€ SEES? EIEIEIEI, SELLISE SUMMA EEST MA KÜLL SEDA EI SOOVI! Need olid peamised vastused, mis ma sain :) Lõpuks õnneks sai mantli endale üks neiu, kes jäi sellega rohkem kui rahule. Hea, et asi läks NÕNDA ÜÜRATU summa eest inimesele, kes sellest päriselt rõõmu tundis. Ühesõnaga, sain seal grupis veel nii mõnegi halva üllatuse osaliseks. Näiteks ei suutnud üks noor neidis mõista, miks ma pole valmis ostma oma kulu ja kirjadega tagasi 3€ (või oli 4€?) eset. Tähendab, et soovis saada asja postiga, ehk siis pidi tasuma alguses eseme hinna ning postikulu 3€ ja siis soovis tagastusõigust, kui riie talle ei sobi ning mina pidin siis tagasisaatmise postikulu ise kinni maksma. "Äritehing" missugune ju! Tahan teenida n-ö närused 3-4€ mingi eseme müügist, aga lõpuks jään hoopis 3€ ise miinusesse, kui asi auväärt preilile sobima ei peaks. Ma ütlesin talle, et ei taha sellist tehingut teha, kus võin lõppeks ise hoopis kahjumisse jääda ning ma parem ei müügi talle seda eset, kõigile lihtsam. Selle peale sain ma vastuseks eriti ülbed laused, kus mulle lennati peale, et MISMÕTTES ma talle niimoodi ütlen ja et ta paneb meie vestluse nüüd kõigile vaatamiseks üles, et kui ülbe müüja ma olen jne. Jumal, anna kannatust, ma ütlen! Ei mahu mulle pähe, mis jumala hea pärast ma peaksin tahtma teha tehingut mingi 3-4€se asja pärast, millega jään lõpuks vähemalt 3€ miinusesse + ka minu mahasõidetud kütus, mida olen pidanud kulutama mitu korda edasi-tagasi pakiautomaati sõitmisele. Ühesõnaga pärast neid Facebooki müügigrupi "meeldivaid" kogemusi otsustasin, et võtan oma müügikuulutuse maha ja sinna enam rohkem ma midagi müüma ei lähe.

Pilt pärineb Sitsi ja Satsi FB lehelt

Mida siis aga edasi teha, kus saaks oma riided pisikese "taskuraha" eest maha müüdud? Kusagile netiavarustesse kuulutuste vorpimise soovi mul ei olnud ja siis otsustasime sõbranna(de)ga, et viime asjad hoopis kuskile kirbukasse müüki. Kogusimegi kolmekesi kappides seisvad asjad kokku ja otsustasime viia need Sits ja Sats Moetäikale müüki. Põhjuseid, miks valisime Sitsi ja Satsi, oli mitu. Kuigi kaalusime mitme erineva kirbuturu vahel (Kadaka kirbuturg, Sarapuu kirbukas jt). Esiteks on Sitsi ja Satsi asukoht vaieldamatult parim. See asub täitsa-täitsa Kesklinnas, Stockmanni vastus üle tee, aadressiks on Liivalaia 40. Lisaks oli seal ka praegu ülihea pakkumine, et kui võtta boks üürile kuuks ajaks, maksad terve kuu eest vaid 45€. Enamikes kirbukates on kuutasu alates 50€ kuni 70-80€. Lisaks on Sits ja Sats kirbukas uus, puhas, ilus, stiilne. Asjad viisime sinna müüki eelmisel nädalal. Kuigi ma müügitulu ei tea (või kas meil üldse midagi ära läinud on), usun ma aga, et potentsiaali on sellel kohal kõvasti. Eks võin teile mõne aja pärast või müügiperioodi lõppedes ülevaate anda, palju selle kuu ajaga siis teenisime. Seniks aga minge shoppama! Sits ja Sats Moetäika, Liivalaia 40, meie boksi nr on 80! :) Hinnad on MEGAhead! :P

Sitsi ja Satsi kodulehele saate muidu SIIT uudistama minna ja nende Facebooki lehele SIIT.

Jällejutustamiseni!

Vahepealsest ajast

Hello, sõbrad, kes siia (tagasi) satute!

Kuigi viimasest postitusest, mis ilmus siin enne Titemajanduse! postitust, on möödas üle pooleteise aasta, siis pean mainima, et tegelikult on (see) blogi ja blogimine mul kõikseeaeg hingel olnud. Et nagu tahaks, aga nagu ei oska.. No igaljuhul, siin ma JÄLLE! olen, oma sajandat korda, püüan leida uut hingamist ning indu ja ideid, et järjepidevalt blogida. Ehk see kord läheb õnneks :) Pöidlad pihku! (Otseloomulikult viimast ainult juhul, kui teile üldse neid siinseid Pajatusi lugeda meeldib)..

Igaljuhul, mis on juhtunud vahepeal? See tähendab siis pärast 12. aprilli 2015. aastal.. Noo, let's say - PALJU on juhtunud! Ma siin olen vahepeal ühe pisikese pereliikme võrra rikkamaks saanud. Sedapuhku aga mitte loomalapse, vaid täitsa inimlapse. Kannab ta nime S. Okei, no tegelikult on tal siiski päriselt pikem nimi ka, aga siinkohal kasutagem tema eesnime initsiaali, milleks on S. Püsivalt on nüüd igapäevaselt mu kõrval ka mu Elukaaslane, kes veel siin viimati ilmunud postituse ajal 2015. aastal, teenis Soomes leiba, ent nüüd kodumaa pinnale tagasi oma sammud (ja usu) seadnud on. Oleme ka kolinud. Korda kaks. Nüüd elame tüüpilist "Desperate houswives" stiilis elu ühes Tallinna suburbias. Haha, nii ameerikalik. Jeah right, oleks siis tegu "eeslinnaga". Eip, parim, mis meil siin pisiriigis saada, on alevid ja alevikud. No vot, ühes sellises me elamegi. AGA, et ikka naabrist paremana näida, tuleb mainida, et vähemalt pesitseme Eesti ühes rikkamas ja kiiremini arenevas vallas (haha, kas leidub veel mõni hea comeback, millega välja tulen?). No vot. Ja ega suuremaid elumuutusi nii väga nagu toimunud rohkem vist ei olegi. Ahjaa! Lõpetasin ühes tuntud Tallinna kõrgkoolis ära möödunud aasta suvel ka bakalaureuse-õpingud ning asusin sügisel tollesse samasse ülikooli ka magistri-õpingute teekonnale. Igapäevaselt katsume kahekesi oma murede ja rõõmude ja tujudega hakkama saada, nii hästi või halvasti, kui seda oskame ning püüame oma pisisuslikust kasvatada üht head inimest ja kassilapsest püüame kah.. Midagi kasvatada (kuigi see juba suht omasoodu kasvanud :D). Armastust ajame ka natuke taga (ja leiame niisamuti).

Niiet no vot. Siin ma siis olen. Jälle, nagu öeldud. Loodame, et sel korral saab minust (meist? = mina ja teie) asja. Loodetavasti kohtume siinsetel veergudel peatselt jälle! Äkki homme!? Sest mul praegu tuhin sees..

Lastele mõeldu, milleta ei saa

Hei! Mõtlesin sedakorda teha postituse lasteasjadest, millede ostuga olen väga rahul ning ilma milleta elu siinmail, vaat, et enam ette ei kujutaks. Kirjutan neist sellises järjekorras, nagu meenuvad, ilma mingite kindlate kategooria-valikuteta. Kirjutan ühesõnaga igasugusest lastega seonduvast mandist, mis meie majas meelt mööda  Kes teab, ehk tulevikus teen veel osa 2 ja osa 3 jne postitusedki 

MUNCHKIN joogitops

Kui S oli sinna ikka jõudmas, kus pidin hakkama talle andma vett joogiks ja lisatoitu ja kõike muud.. Siis sattusin ka hea joogitopsi otsinguradadele. S sai endale (vist) 3. kuu sünnipäeva-kingituseks joogitopsi, et kui tulevikus vaja läheb, oleks juba olemas. See oli mingi Philips Aventi nokaga tops. Õudne kraam, ma ütlen! Esiteks, alles tassist/topsist jooma õppivale lapsele lihtsalt lahmab sealt vett (või muud) suhu. Teiseks, nii kui see ümber kukkus ja kaant sellel parasjagu peal polnud, voolas sealt seda vett välja. Kolmandaks, nokka on pea võimatu seestpoolt pesta. Ja üleüldse oli ta kuidagi ebamugav. Ahjaa! Neljandaks, S pani vähemalt pooltel kordadest endale selle tagurpidi suu vastu, st et nokaga osa jäi n-ö väljapoole, mitte ei läinud suu vastu. Siis hakates uut joogitopsi otsima, sattusin ma ühe tuttava kaudu MUNCHKINI joogitopsideni (ja selle firma muude toodeteni samuti). Müüakse neid Tallinnas nt Mustika Keskuse Babycitys. Need on topsid, mille kõiki osi saab 100% pesta ja väga lihtsalt, kerge vaevaga. Laps saab nendest juua 360c (tähendab, ükskõik, kuhukohta ta oma suud seal vastu ei paneks, igast küljest saab ta kenasti juua, mitte ei pea endale mingit üht kindlat kohta suu vastu rihtima). Need on armsat värvi ja kui need pikali kukuvad/visatakse/loobitakse, siis vett välja tuleb sealt väga vähe. Viimaseks, vett ennast tuleb sealt lapsele suhu täpselt nii palju, kui lapseke parasjagu ise imeda jaksab. Seda ei lahma sealt välja. Niiet, kindlalt üks rohkem kiiduväärt oste! Pluss, ei maksnud ta ka kuigi palju. Babycity koduleht ütleb, et 9,5€. Toodet näeb SIIN.

Vahepeal mainin ära selle, et kuna ma mingi lühikesejutuvend olla ei oska, siis tundub juba aegsasti, et ühte postitusse ma kuigi palju neid tooteid ära mahutada ei suuda ning sarnaseid postitusi tuleb lähitulevikus ehk veel.

ORGANIX näputoidud (eriti porgandipulgad, vähemalt nii me neid kutsume..)

Kuna S-il tulid üsna varakult hambad, siis eeldan, et sellega seonduvalt, tuli üsna kiiresti ka temapoolne “püree-streik”. Mida hambaid juurde tuli, seda enam võisin ma tittedele mõeldud püreesid tema poolest ise süüa. Seega kõik, mida sai enda käes hoida ja sealt nosida, hammustada, närida, läks päev-päevalt aina enam kaubaks. Muidugi põhikraamina näputoitude valdkonnas on meie majas “kasutuses” ikka juurviljad – toorelt, keedetult. Aga, et temagi toidulaud natuke rohkemate maitsetega rikastatud oleks, siis aja jooksul lisandusid ta menüüsse ka erinevad poodide näputoidud. Ja no ORGANIXi porgandipulgad (meie nimetame neid nii, ma tegelikult ei tea, mis nende ametlik eestikeelne tootenimetus on.. kuigi pakendil on see ilmselt kirjas, aga ma pole sellele kunagi tähelepanu pööranud :D)… Igaljuhul, need porgandipulgad on selline kraam, et esimesest ampsust alates, see preili lihtsalt hingab sisse neid põhimõtteliselt. Anna aga kätte ja enne, kui märgatagi jõuad, on see juba ühe miniinimese kõhtu kadunud. Kõikide poe näputoitude seast, mida preilna mekkida on saanud, tõusevad need porgandipulgad kindlasti enim esile. Soodukate ajal saab neid Selverist ja Prismast (Rimis ja teistes poodides ma neid müügil pole näinud), u 1€-ga. Muidu maksavad a la 1,6€/pakk. Olen vaadanud, et ka lastetoit.ee lehelt ei saa neid kuigipalju odavamalt. Soodukate ajal ehk küll, aga võib-olla olen ma sinna siis lihtsalt valel ajal sattunud.  Igaljuhul, siinne pererahvas kiidab seda kraami!

SUDOCREM

Eks teada värk ole see, et iga inimene kiidab seda, millega assotsieeruvad temal head kogemused, mis siis, et sarnaseid samataolisi tooteid võib olla teisigi sama häid. Noh, näiteks olen kuulnud palju kiidusõnu Bebantheni (kirjutati nii?) kohta. Tittede (don’t mind me.. Mulle lihtsalt meeldib see sõna.. See nii nunnu ja veidi kiiksuga, imo. Seepärast kasutan seda ka rõõmuks) bebanthen salv peaks olema suht same same Sudocremiga. Mul oli enne S-i sündi olemas Bebanthen, ise apteegist ostsin, S-i sünniks valmistudes. Apteegipakist sain Sudocremi juurde pärast S-i sündi. Ja no, kasutasin ühe korra seda Bebantheni. See oli tihke ja vastik laiali määrida ja ei teinud oma tööd mähmkelööbe leevendamisel. MINU ARVATES! Arusaadav, kui minu arvamus paljude teiste omadega absoluutselt ühtida ei pruugi  Aga siis järgmisel korral proovisin Sudocremi ja no alates sellest päevast olen mina “armunud” (kui nii võib öelda?) Sudocremi ja Bebantheni proovinud kasutada veel ühel korral, mil see samuti mulle muljet ei avaldanud. Sudocrem seevastu on selline mõnusa konsistentsiga, seda on hea laiali määrida ja nahka hõõruda ning see on oma töö teinud alati ära loetud tundidega! Lisaks ka, sellest pisikesest apteegipakist saadud potsikust, on jagunud meil 10 kuud ning seal on veel veerandijagu alles. Seda ei kulu ühesõnaga üldse palju  Ja see potsik on minu silmis ka palju rohkem kasutajasõbralik, kui Bebantheni tuub. Vot tak.

Aga olgu, mulle tundub, et tõmban sellele postitusele siinkohal joone alla, sest nagu ma näen, siis ma tõesti ei oska ikka kohe üldse mitte lühikesejutuvend olla.. Niiet loodan, et mul tuleb peatselt meelde sellele postitusele järg ka kirjutada! 

Tsaukitsau!