Pean tunnistama, et mina polnud sellest raamatust sellises ahvivaimustuses, nagu nii mõnedki teised (loe: VÄGA paljud) naisterahvad minu tutvusringkonnas.
Küll aga, kui täna selle filmi treilerit nägin, pean tunnistama, et ootan seda nüüd suure huviga! Treilerit peaks nägema SIIT
Huh, ütleme nii, et tegemist on maheda tantsufilmiga! Kus kõik muu, mis muidu filmis olla võiks, jääb vajaka, aga meeletut tantsimist on see-eest küll ja veel. Mind häiris veidi selle filmi, justkui poolik, süžee. Sellise filmisarja järjelt oleksin oodanud rohkemat ja paremini läbimõeldud-lavastatud stsenaariumit. Tegemist oli siis "ultimate dance-battle'ga," teleshow formaadis. Show formaat oleks pidanud olema siis äkki midagi samalaadset nagu "So you think you can dance" saatel, küll aga jättis selle lavastuslik pool siin-seal vägagi soovida. See-eest korvati aga puudujääv osa, OH SA RAKS, kui vingete tantsunumbritega! Ning kompude osatäitjatega (:P) - eriti see peategelane!
Well, hello, gorgeous! :D
Filmis esinenud miinustest rääkides jättis natuke soovida ka lõpp ning osad sündmuste käigud - need olid liiiiga obvious. Ning vahel jäi ka näitlejatöö veidi silma kriipima, aga see oli väga väike miinus. Või noh, üldse, kui Sa oled ikka filmi läinud vaatama tantsimise ja sealsete tantsunumbrite ja efektishowde jms pärast, siis on kõik need üles loetletud miinused väga väike asi. Sest nagu öeldud - tantsu on selles filmis ikka 100% täie raha eest!
Omaette kiitmist väärivad ka Solaris Kino poolt korraldatud filmide esilinastused - viimati (enne tänast siis) käisin härradele mõeldud esilinastusel, ehk üritusel nimega "Koosolek" (vt. arvustust 22 Jump Street'i kohta). Sel korral aga oligi tegemist naistele mõeldud eriüritusega, ehk "Mida naised tahavad" nimelise sündmusega. Vähe sellest, et Sa saad kinosaali sisenedes näppu kingikoti hea-paremaga, lisaks antakse Sulle kätte ja jook - olgu selleks siis vesi või täisealistele preilidele mõeldud siider. Saad naeratada ka fotograafile, filmi juhatab sisse väike auhinnaloos. Täna loositi välja TrendExpressi 30€ kinkekaart, vallatuid kingitusi naisterahvastele, HEMTEX'i fliis, priipääsmeid Cafe Amigosse ja veel nii mõndagi põnevat. Vahetult enne filmi algust esinesid ka Free Flow Studio tantsijad. Super kiiduväärt üritus! Ahjaa! Kinopileti ettenäitamisel saad samal päeval Vapianos kogu menüült -10% soodustust ka. Päris nice, eksole? Ja seda kõike ainult, hehe, 7€ eest! Soovitan säänseid eriüritusi mõlema soo esindajatele ikka kohe väga, väga soojalt! :)
Ja nüüd, preilnad, tõtake kinno! Sest kuumade kuttide kõhulihaseid näeb selles filmis lausa 3D-s! ;)
Edit: Unustasin hinde anda! Annan sellele filmile hindeks 6/10! :)
Kinos on nüüdseks juba pea kaks nädalat jooksnud Adam Sandleri uus komöödia - "Segapere" ("Blended" - ing. k.) ning tuleb mainida, et tegemist on ühe kuramuse mõnusa komöödiaga!
Film on absoluutselt Adam-Sandlerilik, kust ei puudu temale omane huumor. Lisaks Sandlerile mängib filmis teist peaosa Drew Barrymore, kes on minu arust lihtsalt nii-ii-ii nunnu naine! Ta avaldas mulle muljet juba siis, kui alles üht Charlie inglitest mängis :) Ühesõnaga siis, film räägib kahest perekonnast, kes pooleldi läbi juhuste ühel ja samal ajal Aafrikasse reisile satuvad ning seal siis blendida üritavad ja igasugustele juhtumistele vastu astuvad. Lisaks on oodata ka peategelaste omavahelist armulugu. Obvious, eksole? Aga see on meeletult mõnnaka kulgemisega film, saab palju naerda ja näitlejad on ka vägagi tasemel! Väga hea ajaviite-film, eriti kui kinno minekul on kinokülastaja peamiseks eesmärgiks saada sealt väljudes kaasa hea tuju. Sest seda see on - "hea tuju garantii" film!
Et tunnen endal moraalset kohustust anda sellele filmile miskine hinne, siis sel korral annaksin hindeks 8.5/10. Ma ei tea küll, mis standardite alusel ma neid hindepoisse jagan, aga las need kriteeriumid siis jääda saladuseks - nii minu kui Teie ees :)
Iga mõne aja tagant võib peavoolumeedias või sotsiaalmeedias kohata järjekordseid uudiseid ja/või sõnavõtte Eestist ja siin elavatest venelastest ning nende äärmiselt halvast eluolust.. Tänast postitust ajendab mind kirjutama hommikupoolikul Facebookis nähtu. Nimelt jagas seal üks mu madalalaubaline venelasest tuttav Delfi uudist kuidas Putin on üks hääää riigijuht (ok, see polnud küll selle postituse pealkiri aga enamvähem täpselt selline oli selle mõte. Sest ega ometigi Putin kellelegi kunagi halba pole ju teinud ega isegi mitte soovinud.
Selle neiu postituse all avaldasid muidugi oma arvamust eesrindlikud eestlased, kes esitasid talle küsimusi stiilis: "maa all elad v?" Tüdruk muidugi kaitses Venemaad, BUTINIT (jah, täpselt nii ta kirjutas - Butin, hiljem küll parandas ennast, aga noh.. Ega siit just suuremat sorti haritust välja lugeda ei anna :)) ning kiitis Venemaa elu ja rääkis kui imetabaselt hea riik see ikka on ning kuidas tema sugulased, kes muuseas seal elavad, on Putini riigijuhtimisega nii rahul, et rohkem rahul ei saakski olla. Tema, vaeseke, seevastu ei ole aga siin riigis elades üldse rahul. Küll on kahju! Miks, kulla inimene, ei koli sa 400km ida poole?!
Lappasin veel tema Facebooki timeline'i ning seal hakkas mulle silma üks tema poolt varem jagatud uudis. Sedakorda Postimehe oma. Nimelt uudis selle kohta, kuidas Moskva tunneb Eestis elavate venelaste pärast muret. Postituse juurde oli ta veel lisanud omapoolse vürtspala - ":)". Ausalt, rohkem polegi vaja, et ma, vana marurahvuslane närvi läheksin ja arvutiekraani ees tuld sülgama hakkaksin. Miks, miks, miks elad Sa siin, kui siin nõnda paha on? On see ju see paha riik, kus Sind ei teenindata Sinu emakeeles, hoopis, mõtleks vaid - Eesti riigikeeles! (Viide järjekordsele geniaalsusele) On see ju see paha riik, kus palgad on nii madalad ja elujärg nii sitt - Venemaal daatšades elada oleks ju hoopis parem! On see ju see paha riik, kus kehtib Euroopale (VÄKK!) kohaselt euro ja mitte rubla. On see ju see paha riik, kus aastaajadki on riigist lahkuma hakanud - läks talv, läks kevad ja üsna peatselt läheb suvigi järgi. On see ju see paha riik, kus (hoidkem nüüd piip ja prillid) ALJOOŠAGI minema teisaldati! On see ju see paha riik, kus ...
Palun, palun - mine Venemaale, mine isa Putini sooja tiiva alla, mine naudi sealset elu. Ja ära palun kunagi nuttes siiamaile naase.
NB! Ärgem saagem valesti aru - Ma ei vihka venelasi, vastupidi - mulle väga meeldivad venelased (vähemalt need normaalsed isendid). Mulle väga meeldib vene keel, vene muusika ja vene inimene. Aga no johhaidii, kui ma mingite madalalaubaliste vene kodanike idiootsusi pean lugema/nägema/kuulama, siis see ajab mul küll kopsu üle maksa ning tekitab tahtmise neile üks paremsirge virutada.
Bastille on bänd, kes ilmus minu muusika playlistidesse oma lauluga Pompeii ning edaspidi juba lauludega Bad blood, The things we lost in fire jne.. Noormehed ise ja muusika (no eriti see Pompeii laul) sümpatiseerisid mulle väga. Kuniks ma kuulsin, et noorsandid esinevad Õllesummeri avapäeval ning võtsin endale pähe kinnisidee - "pean saama Bastille kontserdile, muidu suren!" Okei, ära surnud ma tõenäoliselt küll poleks, aga samas mõtlesin ka, et kui tihti sa ikka saad mõne nii tuntud bändi kontserdile 15€ eest? Vist mitte eriti tihti, eksole? Ja noh, ütleme siis nii, et ma armusin! Olgu ka öeldud, et sel hetkel, kui langetasin otsuse neid Õllekale kuulama minna, ma veel ei teadnud, et vähem kui kahe nädala pärast näen-kuulen neid uuesti, sedakorda siis Positivusel.
Selle bändi Eesti kontsert oli meeletult vinge! MEELETULT! See oli ausalt öeldes üpris uskumatu, kui palju inimesi sinna kontserdile kohale voolas. Terve laulukaare alune ja lava-esine väljak olid triiki inimesi täis ja valdav enamus laulis-tantsis-kiljus kaasa. Ja kuttide rahva võlumise viisid olid muidugi ka, hehe, vinged! Ja kuidas viimaste laulude ajal kogu Lauluväljak südamest kaasa lõõritas ja kaasa hüppas! Kipun end küll kordama, ent - MEELETU! Lahkusin Lauluväljakult krampis säärelihastega ning kõrvuni ulatuva naerusuuga.
Ja siis... Sain päevi paar hiljem teada, et lähen ka Positivusele, kus samuti Bastille esineb. Ja ega ma sealseski kontserdis pettuma pidanud! Kuigi mõneti oli võib-olla tunne küll kodumaal antud kontserdi pärast suurem, aga samas - Salacgrivas hüppasin ma päris-päris lava ees ja seal andis jällegi see sellise omamoodi mõnusa vibe'i kontserdile juurde. Kuigi, kutid kasutasid taaskord samu rahva äravõlumise trikke, oli see siiski megahea kontsert!
Ning pärast Positivuselt naasemist ostsin ma endale nende "All This Bad Blood" plaadi. See on üle aastate, pärast Vanilla Ninja ajastut, esimene plaat mille endale soetanud olen. Ning oh, see on täiesti oma raha väärt! Kuigi maksis iTunesis ka ainult 7.99€... Oleksin olnud selle imelise muusika eest ka rohkem valmis maksma. Nõndaks! Loodan, et olen oma ülivõrdes jutuga suunanud mõne lugeja seadma oma samme YouTube'i poole, et noorhärrade muusika üle kaeda! See on mõnus, ma ütlen, mõnus! :)
Oma nädalavahetuse veetsin ühel äärmiselt positiivsel Positivuse festivalil. Ah, kus oli alles meeleolukas nädalalõpp! Alustame siis algusest - ilmaga vedas suurepäraselt - 2 päeva lauspäikest, ainult kolmandal päeval jäime väikese vihmasaju kätte, aga sellest polnud üldse hullu - väike jahutus kuluski marjaks ära. Festivali avapäev oli mõnus, avastamisrõõmu palju. Olgu öeldud, et mina viibisin Salacgrivas, sellel festivalil, esimest korda. Ja lähen kindlasti veel ka teist ja kolmandat ja neljandat ja ... korda! Reedel käisime kuulamas koosseise nagu You me at six (UK), Cherub (US), Tallinn Daggers (EE), Laura Mvula (UK) ja esimeseks päevaks oligi sellega kõik. Eks läbi kõnnitud sai ka paljudelt teistelt kontsertidelt, aga päris kuulamiseks ei saa seda nimetada.
Laupäev algas äärmiselt palavas telklas ning otsustasime minna randa, kundaliini joogasse.. Oh well, sinna me ei jõudnudki. Nimelt ei leidnud me seda kohta üles, kus jooga toimuma oleks pidanud :) Pärast aga kuulsime, et kogu joogaüritus oli olnud läti keeles ja kuna seda me nagunii ei mõista, polnud ka väga kurvad, et sinna ei jõudnudki. Päeva peale sai söömas käidud ning mööda kontserte trallitud. Festari teisel päeval kuulasime ära bändid nagu Daughter (UK), King Charles (UK), Ellie Goulding (UK), And so I watch you from afar (UK) - võib öelda, et oli täiesti Suurbritannialik-päev :) Õhtu lõppes telkla-alal "mainstream muusika" saatel ennastunustavalt tantsu vihtudes!
Pühapäevgi algas ülimalt palavas telklas, ent nagu öeldud, sai see mure varsti lahenduse - kella 12 ajal päeval, kui meil oli asjade pakkimine täies hoos, jäime korraliku vihma(tormi) kätte. Istusime telgis ning andsime vihma ajal hoopiski Raadio 2'le intervjuud. Sõime oma viimased kaasa ostetud toidupoolised ära ning seadsime sammud taas festivali ala poole - meid ootasid ees mõningad suurepärased artistid! Chet Faker (AU), Bastille (UK), Kali Briis (EE), MÖ (DK), The 1975 (UK) ning esialgu oli plaanis tegelikult veel ära kuulata ka The Kooks (UK) ja Temples (UK), aga kuna soovisime vältida ka räigetes ummikutes istumist ning normaalsel ajal kodumaa pinnale jõudmist, loovutasime nende kahe suurepärase artisti kontserdid ning tulime tulema.
Ma ei oska öelda muud, kui et tegemist on tõepoolest suurepärase festivaliga, kus 63€ eest (täpselt nõnda palju maksis 3-päeva festivali pass+telkla pilet), sai sündmust küll ja veel. Ainus asi, mida järgmisel aastal teisiti teeks, on see, et minna tuleb haagissuvilaga! Telgiga jageleda on natuke nadi.
Ausalt! Soovitan soojalt kõigile seda suurepärast festarit ning usun, et otsust sinna minna, ei kahetse keegi!
Lisan allapoole ka mõningad muusikalised leiud sellelt festivalilt.
Taaskord olen selle postituse tegemisega natuke hiljaks jäänud, arvestades seda, et käisin seda filmi juba päriis tükk aega tagasi kinos vaatamas. Olen vahepeal jõudnud juba veel üht filmi vaatamas käima ning 2 kinokülastust on kohe-kohe veel tulekul, aga räägime kõigest omal ajal! :)
Nõndamoodi siis - ühel vahval suvepäeval käisin kinos vaatamas filmi "Armastuse lõuahaak" ("The Love Punch" - ing. k.). Peaosades bondi-mees Pierce Brosnan ja Emma Thompson. Hea film oli! Küll tohutult hollywoodilikult-klišeelik, aga hea! Mõnus tujutekitaja ja head näitlejad. Samuti ka vahva sisu - kuidas kaks pensionieelikut oma pensioni soovisid kindlustada ning seetõttu ühelt rikka noorhärra naiselt üht kallist teemanti ära soovisid varastada. Klišeelik, eksole? Aga tõepoolest - siiski vahva film!
Ega rohkem selle filmi kohta vast midagi öelda polegi. Vahel kehtib ju tõsiasi, et less is more :)
"Karmi" filmikriitikuna (hehe) annan filmile hindeks 6.5/10
Mina, kui suur, saate "My Kitchen Rules" ning üleüldse kokkamise fänn, käisin ilusal esmaspäeva õhtul vaatamas Solaris Kinos filmi "Meisterkokk." Astusin saali ilma igasuguste suuremate ootusteta, sest see film sai valitud seetõttu, et kõik muud huvitavad linateosed olid juba ära vaadatud. Well, saalist väljusin ma palju rõõmsamana, kui sinna sisenesin! Väga vahva film oli!
Film räägib siis ühe (tipp)restorani peakokast, kes pärast ühelt blogijast toidukriitikult oma toitude eest 2*/5 saab, ära flipib ningseejärel oma töökohalt vallandatakse ja siis oma elu mõtet otsima hakkab. Härral on poeg ning eks-naine, kellest ta on oma töö tõttu väga kaugeks jäänud ning lisaks tunneb ta, et ta elul pole erilist väärtust. Sündmuste käigu tõttu võtab aga tema edukast ärinaisest eks-naine ta enda ja oma pojaga ärireisile Miamisse kaasa ning just seal leiab härra Meisterkokk oma elule uue mõtte. Ostab endale söögiauto, võtab oma äripartneriks enda 10-aastase poja ning hakkab kogu hingest süüa tegema. Rändab siis koos oma poja ja endise töökaaslasega läbi Ameerika, viskab naltsi ja on muidu äge mees. Jõuab edukalt koju tagasi, on üles soojendanud oma suhted poja ja eks-naisega, saab restorani omanikuks ning abiellub uuesti. The End. Tõsiselt mõnus film on, soovitan soojalt vaatama minna! Eriti kokanduse armastajatel (või niisama toidusõpradel), sest kaadrid toidust on tõeliselt suud vett jooksma panevad.
Lisaks mängivad filmis head näitlejad - Sofia Vergara, Dustin Hoffman, Scarlett Johansson jt.
Käimasolev jalgpalli MM on pakkunud ikka liialt palju ootamatuid ning uskumatuid hetki.. Alustades ühest esimesest mängust (täpsemalt finaalturniiri 3. mängust), kus vastamisi olid Holland ja tiitlikaitsja Hispaania ning Holland purustas Hispaania löödud 5 (!!!) väravaga ning juba sellest mängust marssis Holland sirge seljaga edasi play-off mängudesse. See mäng oli minu jaoks absoluutselt uskumatu. Ma ei väsinud kodus teleka ees korrutamast: "Mis toimub??" Muidugi on uskumatuid hetki vahepeal veel jagunud - Saksamaa 4:0 Portugali mäng, mis oli ka üpris uskumatu vaatepilt.. Siis hetked, mida on pakkunud Tšiili ja Austraalia koondised ning mitmedki teised suurüllatajad ja muidugi, väravavahid! Johhaidii, mis mängu on teinud sel aastal väravavahid! Ja minu mees, David Villa, kelle Vicente Del Bosque otsustas ka Hispaania viimaseks mänguks väljakule mängima lasta. Samuti olen õnnelik selle üle, et Hispaania ja Portugal said pärast alagrupiturniire lahkuda kodu poole sirgete selgadega - üks võitis mängu Austraalia vastu 3:0 ning teine võitis Ghana koondise 2:1. Küll aga tipnes minu jaoks juba küllalt halbu üllatusi pakkunud MM, eilse Saksamaa-Brasiilia mänguga, kus Brasiilia kaotas Saksa koondise dopenitele 7:1. Pärast 5. väravat oli olukord minu jaoks juba absoluutselt tragikoomiline ning ma muutusin apaatseks. No enam hullemaks minna ei saa! Well, sai... Mäng lõppes 7:1 kaotusega ja mul olid sõnad otsas. Vähe sellest, et mul on kirjeldamatult kahju Neymarist, kes sai nii rängalt vigastada. Aga pole maailma jalgpallis koondist, keda ma rohkem jälestaks, kui seda on Saksamaa ning see, et nad on nüüd finaalis.. Oh, mul ei jagu ausalt sõnu. Küll aga olen ma kindel, et nende teiseks vastaseks saab finaalis olema Holland ning siinkohal hoian pöidlaid ja sõrmi ja varbaid just nimelt Hollandile (kes on sellel turniiril näidanud uskumatult head mängu, minu väga suureks üllatuseks!) - et nad suudaksid Saksamaale koti väga-väga sügavale pähe tõmmata! Sest kui suudeti alistada valitsev maailmameister ning 2-kordne Euroopa meister 5:1 tulemusega, siis loodan siiralt, et sakslastest lihtsalt jalutatakse üle.
Robin Van Persie 1. värav mängus Hispaania vastu. Ilus oli, ilus, ma ütlen.
David Villa imekaunis värav mängus Austraalia vastu
Olen korduvalt pidanud mainima, et enne turniiri algust hoidsin 100% pöialt Hispaaniale ning Portugalile ja Hollandist ei arvanud midagi, aga pärast Hollandi ilusaid sooritusi loodan siiralt, et sel aastal on nende aasta ning võidetakse see MM-karikas lõpuks ära. Et jumala eest ei antaks seda võitu Saksamaale. Niiet go peatreener Van Gaal, Van Persie, Robben, Schneider ja teised!
Go, poisid! Otse maailmakarika võiduni!
Aga kokkuvõtteks - see on tõepoolest uskumatu, mis sel aastal jalgpallis toimunud on. Alustades Meistrite Liiga mängudest (lõpetades selle finaaliga) ning jalgpalli MM - võin vast väita, et ükski jalkafänn poleks enne turniiri algust uskunud, et nende silmad selliste sündmuste tunnistajateks saavad olema. Ilmselt ei jagu kellelgi tänaseks päevaks enam suuri sõnu MM'i kohta, seda siis nii heas kui halvas mõttes.
Meistrite Liiga finaali võitnud Madridi Real. Hala, Madrid!
Aga just sellepärast me jalgpalli armastamegi, et see nii ootamatusi täis võib olla! Nagu ütles eile kuskil keegi tark mees (või naine): "Kui teistel spordialadel oleks tekkinud selline olukord, oleks poole pealt valge rätt maha visatud ning alla antud, aga jalgpall ongi just seetõttu imeline, et siin alla ei anta ning võideldakse sirgete selgadega kuni lõpuni."
