Kuigi viimasest postitusest, mis ilmus siin enne Titemajanduse! postitust, on möödas üle pooleteise aasta, siis pean mainima, et tegelikult on (see) blogi ja blogimine mul kõikseeaeg hingel olnud. Et nagu tahaks, aga nagu ei oska.. No igaljuhul, siin ma JÄLLE! olen, oma sajandat korda, püüan leida uut hingamist ning indu ja ideid, et järjepidevalt blogida. Ehk see kord läheb õnneks :) Pöidlad pihku! (Otseloomulikult viimast ainult juhul, kui teile üldse neid siinseid Pajatusi lugeda meeldib)..
Igaljuhul, mis on juhtunud vahepeal? See tähendab siis pärast 12. aprilli 2015. aastal.. Noo, let's say - PALJU on juhtunud! Ma siin olen vahepeal ühe pisikese pereliikme võrra rikkamaks saanud. Sedapuhku aga mitte loomalapse, vaid täitsa inimlapse. Kannab ta nime S. Okei, no tegelikult on tal siiski päriselt pikem nimi ka, aga siinkohal kasutagem tema eesnime initsiaali, milleks on S. Püsivalt on nüüd igapäevaselt mu kõrval ka mu Elukaaslane, kes veel siin viimati ilmunud postituse ajal 2015. aastal, teenis Soomes leiba, ent nüüd kodumaa pinnale tagasi oma sammud (ja usu) seadnud on. Oleme ka kolinud. Korda kaks. Nüüd elame tüüpilist "Desperate houswives" stiilis elu ühes Tallinna suburbias. Haha, nii ameerikalik. Jeah right, oleks siis tegu "eeslinnaga". Eip, parim, mis meil siin pisiriigis saada, on alevid ja alevikud. No vot, ühes sellises me elamegi. AGA, et ikka naabrist paremana näida, tuleb mainida, et vähemalt pesitseme Eesti ühes rikkamas ja kiiremini arenevas vallas (haha, kas leidub veel mõni hea comeback, millega välja tulen?). No vot. Ja ega suuremaid elumuutusi nii väga nagu toimunud rohkem vist ei olegi. Ahjaa! Lõpetasin ühes tuntud Tallinna kõrgkoolis ära möödunud aasta suvel ka bakalaureuse-õpingud ning asusin sügisel tollesse samasse ülikooli ka magistri-õpingute teekonnale. Igapäevaselt katsume kahekesi oma murede ja rõõmude ja tujudega hakkama saada, nii hästi või halvasti, kui seda oskame ning püüame oma pisisuslikust kasvatada üht head inimest ja kassilapsest püüame kah.. Midagi kasvatada (kuigi see juba suht omasoodu kasvanud :D). Armastust ajame ka natuke taga (ja leiame niisamuti).
Niiet no vot. Siin ma siis olen. Jälle, nagu öeldud. Loodame, et sel korral saab minust (meist? = mina ja teie) asja. Loodetavasti kohtume siinsetel veergudel peatselt jälle! Äkki homme!? Sest mul praegu tuhin sees..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar